Viinamarjaistndus

 Kia ora!

Tahan teile südamele panna, et kui te peaks minema viinamarjaistandusse tööle - olge VÄGA ettevaatlikud, just palga poole pealt.

Meie tore esimene töö hakkas siis sellega,  et ma leidsin töö Martinboroughs viinamarjaistanduses/tes. Ehk siis kui te lähete tööle ükskõik millise contractori alla, siis olge valmis oma palga eest võitlema hakkama. 

Kokku töötasime me seal 2 nädalat ja 2 päeva. Töö kujutas endast siis algselt traaditamist - pidime taimed panema traatide vahele nii, et nad kuskilt välja ei turrita ja on ilusti vahel kinni. Taimed pidid ka tegelikult saama traatie vahel otse püsti ja väädid eraldatud, aga ilmselgelt me seda algul ei teinud ja pärast tegime sitta tööd veel halvemalt. Hiljem oli meile tööülesandeks taimede hõrendamine, ehk siis marjade vahetust lähedusest pidime väädid lehtedest paljaks kitkuma - thank god, et meil oli tunnitöö mitte tükitöö!! 

Kuna kõik oli läbi contractori, siis näitesk lõunapausi ja vetsupausi ajal meie käisimegi linnas eraldi sest kui sööki kaasa ei võtnud (mida me ausalt ei viitsinud teha kaasa, sest see oleks autos lihtsalt halvaks läinud) pidid linnas kohvikus käima, vetsus pidime ka linnas käima, sestkohapeal oli meil vets ainult 2l põllul aga põlde, kus me käisime oli kokku 6. Kuna meie otsene bosslady ei olnud ka kunagi kohapeal, siis oma tunde panime me kirja ise, mis oli ka väga vajalik hilisemas palgasõjas. 

Kuna meil tööle minnes, ei olnud veel pangakontosi kätte saadud, siis ei saanud me ka kontrollida kuna ja kas raha üldse kontole jõuab. Tööle hakkasime me 25.11 ja mina sain oma panga asjad korda alles 7.12 -andis ikka loota ja kannatada, et kas raha ikka kohal. Mina sain oma 1 nädala ja 2 tööpäeva palga ilusti kätte ja enamvähem õigelt ka, niipalju kui mina arvutasin. 

Andreas sai oma panga asjad korda alles 15.12 - ja alates sellest hetkest hakkas palgasõda pihta. Andreas oli palka saanud ainult 2 päeva eest. Kuna selleks ajaks kui Andreas panga sai, olime meie töö juba lõpetanud, sest me ei suutnud seal kuidagi moodi üle 2 nädala olla. Sain hakata siis igapäevaselt bossladyle sõnumeid saatma, et Andeasel 1 nädala raha saamata ja küsisin veel ka, et kas tuleb see siis koos viimase nädala palgaga, mida me mõlemad ka ootasime - vastus sellepeale jah. Viimase nädala palk pidi meile siis tulema 16.12 (kohale jõudis see meil alles 19.12 ja Andrease 1. nädala palk jõudis 23.12) ja oh üllatust, Andreasele ei makstud õieti, mulle maksti. Pidevalt olime me ühenduses ka sakslastest paariga, kellel oli samamoodi viimase nädala palgaga probleem ja tegime juba plaane kuidas need istandused maha põletada, sest palgamaksmisega ei saada hakkama. 

Lõpuks ma piinasin seda bossladyt nii kaua, et ta andis meile raamatupidaja numbri. Andreas siis helistas ja saatis sõnumeid talle ja lõpuks maksti talle siis selle puudu oleva nädala eest 23.12 - arvate kas sellega veel kõik lõppes ? EI!

Osa palka oli muidugi ilusti puudu - uus sõnum siis teele, et nalja teete v. Kuna mina olin tollel nädlaal paar tundi vähem tööl siis olinaljakas, et Andreas sai umbes 100 dollarit vähem palka  kui mina, kuigi tal oli tunde rohkem. Vastuseks tuli, oih kontrollin üle ja paari hetke pärast oli ka puudu olev summa arvel olemas. Selleks hetkeks kui meil vana töökohaga said asjad aetud, olime me juba uues kohas tööl. Naljakas kuidas neil seal ikka palgad nii pikalt üle tulevad :D Niiet be careful kui viinamarjaistandusse tööle lähete contractoriga. 

Tänu nende ajunussile ei saanud me isegi korralikult oma ööbimiskoha eest maksta. Õnneks see onu kelle juures me ööbisime oli teadlik sellest raamatupidajast, siis ta sai meist aru ja ei olnud probleemi kui hiljem talle makstud saime. Kuna algselt olevat see raamatupidaja maksma talle otse ööbimiste eest - ja need ei jõudnud kunagi õigel ajal kohale, siis enam ta tollega koostööd ei tee. 

---

Rõõmsamal toonil rääkides, siis see koht, kus me elasime, seal olid sellel onul lambad, kes käisid ja rebisid meie prügikotte puruks koguaeg, nii et prügi oli mööda aeda laiali. Naabritel olid pabulinnud, kes käisid koguaeg külas meil, kahjuks ma endale paabu sulge ei saanud, sest neil sulgimis hooaeg alles veebruari ja augusti vahel. 

Kokku oli 4 paadulindu, 1 emane ja 3 isast. Ainult ühel isasel oli suur pikk saba, mida ta ikka vahepeal meile lahtiselt ka näitas. Temaga saime ka kõige suuremateks sõpradeks, ta sõi mul seal makaroni ja kurki ja banaani, ühekorra üritas sõrme ka ära süüa. 

Fun fact - paabulinnud mäuguvad vahepeal

Hommikuti tööleminnes oli meil koguaeg lambakari teepeal ees, ühe lolli oleks me kogemata alla ka ajanud, sest ta lambist hüppas meile järsku auto ette kuigi ise suundus üldse alguses teises suunas. '

Üks nädal oli meil seal vaba ka, et lähedal olevaid kohti külastada, sellest kirjutan ma järgmises postituses eraldi.

- Kadri