Gisborne

 Kia ora!

Aeg rääkida meie hetkelisest seiklusest siin. 

Kui meie viinamarjaistanduse töö ja vabanädalake läbi sai, siis me hakkasime liikuma tagasi põhjasaare ülespoole ehk idarannikule. Uus-Meremaa aasta nr1 festival, mis toimub Gisborneis, me saime sinna tööle. Festivali nimi on Rhythm&Vines - kui tulete kunagi Uus-Meremaale ja teil on reaalselt võimalus sellele üritusele tööle saada, siis ma täiega soovitan. Kogemus omaette ja festival ka väga kõva. Festival kestab ametlikult 3 päeva, aga sellele on lisaks ka 1 päev eelpidu. 

Meie töötasime camping rühmaga, ehk siis meie üleasnneteks oli joodikukestele telgid üles panna, et nad saaks järmiseks peopäevaks ennast välja magada. Ma arvan, et me panime kokku terve oma kambaga umbes 2000 telki. Me Andreasega töötasime enamusajast glampingu alal ehk siis natuke fancymate telkidega. Meil oli tiimis üks eestlane ka veel ja alguses oli isegi natuke naljakas eesti keelt rääkida ja kuulda just võõra inimese poolt, kuna mingi kuuaega oli haudvaikus olnud selle maailmaosa poole pealt. 

Eriti toredaks tegi selle töö ka muidugi see, et bossid olid väga toredad ja chillid ja viskasid koguaeg nalja kui vähegi said, mis tegi töökeskkonna päris palju vabamaks ja mugavamaks - sellest andis märku ka see, et kui tööpäeva lõpus oli debriefing siis keegi ei viitsind koju minna ja passiti niisama seal. Muidugi oli mängus mõni tööpäeva lõpp ka hea külm õlle. :D 

Mul kahjuks on teile väga vähe pilte sellest ajast jagada, sest ma enamus ajast festivalil tegin videosi ja ei mõelnud üldse selle peale, et blogi jaoks pilte teha. 

Selleks, et me festivalile tasuta sisse saaks, pidime me tegema ju loomulikult ka festivali ajal tööd - me algul võtsime ikka parajalt suure ampsu ja ütlesime, et jaa me saame kõik 4 päeva tööl olla ( ise olime eelnevalt, terve nädala tööl juba olnud). Kuna meie tulime tööle veidike hiljem kui algne rühm, siis meile ei jäänud just kõige paremad tööülesanded, ehk siis meie saime endale öövahetused. Peale teist öövahetust me ütlesime, et me rohkem ei taha ja bossman oli nagu : Don't worry, that's okay! Enjoy the festival! 

Arvestades, mis tööülesanne meil üldse öösel oli, siis tegelikult ei oleks meid seal vaja olnud. Esimene öö me olime tavatelkide alal ja kui midagi juhtus, siis me oleks pidanud probleemi põimõtteliselt lahendama minema (näiteks kellegil laguneb telk ära vms), aga kuna poole ööpealt toimus tööliste telklas mingi vargus ja turvatöötajatest oli puudus, siis meid pandi sinna tööliste alale turvama. Istusime terve öö lageda taeva all ja väljas oli mega külm, jess. Mina vana külmavaes olin siin (siin algab suvi 1.detsember) riides nagu eskimo - pusa + jope + pleed. Järgmine hommik muidugi bossman ütles, et tegelikult poleks pidanud meie midagi sellist tegema ja vabandasid meie ees ja tänasid meid. et olime nõus tegema - nad olid täiega nunnud ikka.

Teine öö pidime me valvama powder roomi - ehk siis ruum, kus tüdrukud said ennast festivali ajaks valmis sättida - seal olid föönid, sirgendajad ja peeglid. Muidugi kõige tähtsam osa sellest ruumist oli see, et seal sai telefone laadida ja päeval oli seal päris korralik kaos ja nad ikka paarkorda lükkasid kaitsmed välja, sest liiga palju asju oli ühendatud.  

Selle nelja päevase vahemikuga igastahes Andreas suutis haigeks jääda ja kuskilt kuidagi õnnetuse läbi korjas endale koroona üles. Õnneks läks kõik niivõrd hästi, et tal oli ainult palavik ja muud jama juurde ei tulnud. 

Festivali esinejatest teadsin mina ainult kolme esinejat haha. Üldiselt õhtuti me seal kaua polnud, vaatasime need ära keda teadsime ja läksime koju ära. Aastavahetuse võtsime rahulikult vastu, sest kahekesi ikka midagi suurt korraldama ei hakka. Elame ka parasjagu säänses kohas, mis on sõnaotseses mõttes trepialune konku - Harry Potter vibes. Meil pole siin isegi aknaid.

Peale aastavahetust me väga palju tööd teha ei saanud, sest siin praegu koguaeg sajab ja päikest näitab vähe. Ükspäev oli meil siin ka korralik troopiline tsüklon ja platsipeal oli korralik üleujutus, viis ikka mõne telgi täitsa ära kah. On võimalus, et üks tsüklon tuleb veel aga selles pole veel 100% kindel. 

Peale festivali muidugi oli platsi peal korralik aaretesaar - 70% oma telgiga tulijatest jätsid oma telgid ja kõik asjad sinna vedelema, ehk siis meie saime andreasega endale suure telgi niisama. Matkatoolid saime ka aga kuna need on parajad vuhvlid siis üks läks kohe katki ja teine läheb varsti, ehk siis need peame ikkagi ükshetk ise vist ostma. Tööjuurest muidugi sain ma meile kaks matkavoodit niiet asi seegi. Hea suure pleedi sain ka ehk siis pole vaja olnud endale voodi asju palju osta. Mõned dollarid leidsin kah endale sealt telkidest haha. Aga nagu kohalik selle peale ütles, siis rikaste inimeste proleemid, et asjad festivalile jätavad, neil pole raha mujale panna. 

Töö ajal me siin väga palju ringi vaadata ei saanud ja kui tsüklon oli siis niikuinii me väljas ei käinud. Nüüd meil on üks nädal siin jäänud ja üritame veidike läheduses ringi vaadata. Meie järgmiseks plaaniks ongi nüüd ära lõuna saarele liikuma hakata, sest kõik ütlevad, et seal on parem ja ilusam kui põhja saarel. Eks siis näis.

Käime korra Aucklandist ka läbi, seal on shoppamiseks mõni norm pood ja lähebki seikluseks veel kaugemale alla poole. 

Kohtume juba järgmises postituses.

-Kadri