Auckland - ei iial enam

 Kia ora!

See postitus on sellest, miks me enam kunagi Aucklandi ei lähe (ainult kui lennukile).

Kui meil Gisborneis töö otsa sai, siis mõtlesime, et enne kui lõunasaarele läheme, käime korraks ka Aucklandist läbi, et veidi shopata ja puhata.

Puhkusest muidugi ei tulnud midagi välja, sest meie autosse murti sisse ja pooled meie asjad varastati ära.

Tundub lõbus eks... Ei, ei olnud lõbus. Me ööbisime Aucklandis ühes päris fancyc 4-tärni hotellis - see hotell teeb koostööd kõrva asuva parkimismajaga. Parkimismaja ilusti videovalve all ja uksed ka koodiga, aga vot auto sissesõidu kohast saavad ju ikka armsad vargad sisse tulla ilma igasuguse probleemita. 

Meie käisime viimati oma auto juures siis esimesel õhtul umbes 9 paiku, võtsin oma prillid sealt, et saaksime edasi poodi minna. Tagasi läksime me auto juurde järgmisel päeval kella 15 paiku, sest mul oli jälle midagi vaja sealt. 

Autoga me kuskile vahepeal ei liikunud, sest olime täpselt kesklinnas ja saime ilusti jala nendesse kohtadesse kuhu tahtsime.

Esialgu auto juurde minnes ei saanud arugi, et midagi on valesti. Tegime autouksed lukust lahti ja ma juba otsisin oma asju, ei pannud üldse tähele, et auto seest sassi aetud, mõtlesin et unustasin sättida ja jätsin ise asjad laiali - ja siis, Andreas järsku ütleb: "Kus mu spordikott on?"  Mina siis sellepeale, et pagasnikus ikka kus mujal ja tohhoo üllatus, seal kus ta olema pidi, seal teda polnud!!! Ja siis mõlemad taipasime kui autosse vaatasime, see oli segi aetud mitte meie poolt, vaid varaste. Kõik laekad ja muud kohad olid välja tõmmatud ja ära võetud kõik asjad mis vähegi saadi. Meie väikeseks õnneks oli see, et kõik kõige kallim ja tähtsamad asjad olid hotellis kaasas. 

Andreas jäi ilma oma kõikidest tööriietest ja tööjalanõudest, mina jäin ilma oma jopedest ja pusast. Andreasel võeti ka ära paar GoPro lisatarvikut ja minult väline kõvaketas. Ilmselgelt jäime me ka ilma oma Rhythm&Vines t-särkidest :( Muud nipetnäpet läks veel muidugi, eks nad võtsid niipalju kui kanda jõudsid. Hea muidugi, et nad meie telgi alles jätsid meile ja lauamängud.

Läksime siis koheselt hotelli fuajeesse ja rääkisime neile asja ära, nemad ütlesid, et tehke politseile avaldus ja siis saavad parkimismajja kirjutada.

Tegin siis avalduse ära, ütlesin fuajeesse ka avalduse numbri ja arvake ära, kas siiani on keegi meiega kuskilt ühendust võtnud - kiire vastus on EI. 

Tegin siis muidugi koheselt ka reisikindlustusele avalduse, sest meie reisikindlustus sisaldab ilusti ka varguse kaitset - aga kus sa sellega, kas ma tõesti arvasin, et see nii lihtne, et esitan neile politsei avalduse ja nad kohe aitavad hädast välja - samamoodi kiire vastus on EI.

Nemad siis soovivad meilt kõikide toodete ostutšekke. Ee halloo, ma olen teisel pool maakera, kust mudamülkast ma peaksin need tšekid neile välja võluma, kas nad üldse mõtlevad ka ????

Edaspidi teile teadmiseks, võtke suure karbiga kõik oma elus saadud ostutšekid kaasa - mõni neist ikka vast kõlbab :)

Kirjutasin neile siis ka väga pika kirja selle kohapealt vastu ja nüüd ei julge mulle sealt keegi enam isegi vist vastata - ehk siis pikk lugu lühidalt: me ei näe enam kunagi oma asju ja abi uute asjade soetamiseks me ka mitte kuskilt ei saa.

Mina nüüd käingi siin ilma oma jopeta ringi ja loodan, et jumala eest vihma sadama ei hakka kui ma julgen toast välja astuda, sest mul pole midagi selga panna niikuinii. 

Me elasime 6 aastat Annelinnas, kus juhtub igasugu jubedusi ning seal ka ei suutnud me varguse ohvriks langeda, mis siis, et ma igapäev arvasin, et keegi viib mu auto ära, aga vot Aucklandist võeti meil pool vara ära ja meil isegi seda vähe :)

Hoidke end kallikesed!

- Kadri